Kus mu päevik on?

Ma ei tea, kus mu päevik on. Ma tunnen ennast täiesti abituna. Ma ei tea tundidest midagi+mida ma mingi päev teinud olen. Igatahes on vahepeal nii mõndagi toimunud. Mitte, et ma teakas millal ja mis. Auditooriumis anarhiste mängida oli lahe, kuigi aega jäi väheks ja Alvar põhimõtteliselt vuristas kogu meie ettekande kolmekümne sekundiga ette. Reedel oli koolis aktus ja lipu õnnistamine mhmh. Laupäeval oli Keila kooli vilistlaste kokkutulek, mis osutus äärmiselt lahedaks õhtuks. Act Norman! Kirsti ja tema austaja ning saladuslik Rasmus. Kui ma algselt olin arvanud, et olen seal nii kaua kuni töö tehtud siis nii see igatahes ei läinud, sest kui Liisa mu koju tõi, näitas seier kellal viis läbi. Möödunud koolinädalal ei toimunud vast midagi meeldejäävat. Mata perioodi sain kahe ja koolis käisin vähe. Eile käisin silmaarsti juures, kus mulle taaskord pupille laiendavaid silmatilku pandi, tänu millele ma juba teist päeva nagu tulnuk-pedofiil välja näen. Eile olin rohkem joodik kui veinisõber. Täna jõudsin korraks kooli ka+sõin burxi. Geku on süüdi selles. Pean endale korrutama, et iga päev peaks siia kirjutama, sest muidu koguneb liiga palju mõtteid ning lõpuks ma võtan selle blogi kirjutamist kui mingisugust ülesannet ja ülesanded meile ju ei meeldi+mõtted lähevad kaotsi.

Vist lähen Paide.