Mul on täna juba päris terve inimese tunne! Uskumatu aga tõsi. Lugesin täna kaks raamatut läbi: Coelho "Brida" ja teist korda Bukowski "Naised". Emme ja Rait pakkisid kingitusi, jube nunnu oli vaadata. Silmatilgad kukkusid eile voodi taha ja ma pole vaevunud päästeoperatsioonile sööstma. Tegelikult vast peaks. Homme lähen arsti juurde, vaatab, mis saab. Ehk uued antibiotsid? Sest kurguvalu pole kuhugile kadunud. Oleks siis sama visa kaduma kui tekkima.
"Läksin oma auto juurde, istusin sisse ja käivitasin. Panin esimese käigu sisse, aga masin ei liikunud. Panin teise käigu, ei midagi. Kontrollisin, ega käsipidur peal ei ole. Auto ei liikunud. Proovisin tagurpidikäiku. Auto liikus. Pidasin kinni ja proovisin esimest käiku. Auto ei liikunud. Ma olin ikka veel Lydia peale tõsiselt vihane. Raisk, mõtlesin ma, ma sõidan selle kuradi parsaga tagurpidi koju."
No comments:
Post a Comment