Kurjajuur

Risse on Kurjajuur. Olin Rissega eile jälle 9h skype's. Salat oli imeline muideks. Täiesti sillas olin. Kell kuus hommikul läksin magama ja kell kümme ärkasin kuna Kätlin helistas. Tuleb mulle külla! Ta vist ei tea, et hakab siin süüa tegema vm! Tahaks magama jääda aga ei saa enam. See on kivi sinu kapsaaeda Kätlin.

Over the rainbow

Kuulan StarFM-i. Joon teed ja pesen nõusid. Või no...võtsin pausi. Mul on juba kaks päeva kodus tehtud kartulisalati isu olnud ja guess what. Emme arvas, et mis sellest kartulist ahju ikka panna, sööme siis juba kartulisalatit kana kõrvale. Nii et ma veetsin enamus oma ajast tükeldades. Raamatut hakkasin ka lugema. Loodetavasti saan õhtuks läbi.

Do it to me one more time

Ja, kuulan raadio3e. Esmaspäeval käisin Margitil külas. Päris mõnusasti mõnusat rahvast oli koos. Sille, Erko, Pipi, Kati ja Marden. Sille oli lõpuks humoorikalt svipsis ja nalja sai mitte vähe. Õppis lausa klaverit ja kitarri mängima. Marxu kõtu on paisunud ja ootusärevus aina kasvab. Teisipäeval käisin Kadil lennujaamas vastas. Vahet ei ole, et seal me kokku ei saanud. Hiljem mängisime Joomamängu Nele ja Kadiga. Printer keeldus funktsioneerimast ja siis sai mäng paberile lihtsalt joonistatud. Jumala rõve mäng on. Joomisest puhata saad täpselt nii kaua kuni keegi täringut veeretab. Järgmine päev käisime pilte tegemas, lantisime turvat, sõime veidrat salatit ja jõime veini kokaga. Pool õhtut kulutasime artisti otsimisele, kellest vaid meie midagi teame. Dream man siiski. Öösel panime klub Melanholia püsti ja ulgusime Smilersi saatel. Võistlus oli ka, et kumb enne magama jääb. Ma vajusin umbes kella 6 ajal hommikul ära aga Kats pani hommikuni välja.
Ilmselgelt pani ka Arles täna mõne killu:

Arles: Mis päev homme on?
Ma: Reede
Arles: Mitmes?
Ma: Kolmekümnes
Arles: Esmaspäev on siis 31
Ma: Ei ole, mis loogika see on? Kui homme on 30 ja reede siis esmaspäv on teine.
Arles: Siis esmaspäv on teisipäev
Ma: *Vajun mõttesse* Mingisugust mindfucki korraldad siin või?

Üks mu kaladest on turses. Ma kardan, et ta varsti plahvatab. Võiks beebid välja plahvatada, ma olen rünnakuvalmis. Sisimas ma loodan, et mingi hetk pean ma beebisid päästma minema.

Servus!

Eile sai süüa, juua ja kinke. Jumala muhe õhtu või mis?
Ma sain kõrvarõngad, mis pildil on. Mul olid eelmised täpselt samasugused ainuke erinevus oli see, et eelmised olid valged. A need läksid katki, mamps kinkis uued.
Hüpnotiseeriva küünla sain ka. Ma olen sellest täiesti sillas kuna ma olin empsile kogu aeg jahunud sellest, kui äge see ikka on. Minusugust jobu hoiab see vähemalt paar minutit tegevuses. Pudeli veini lahendasin ka ära.
Täna käisime vanaema juures. Võitlesime Arlesega kumb ilusama kingikoti sai. Praegu lõpetasin just Benjamin Buttoni elu vaatamise. Tegin endale mingisugust kuuma õunajooki ka. Viskasin veel igasugust manti sisse. Nüüd lürbin seda. Ja see kuradi "Kiiksuga jõulud" tuleb telekast juba viiendat korda. Mida perset? Oleks siis vähemalt hea film. Polegi sittagi vaadata enam.

Life like a play

I shed a couple of tears for you Dylan, even though you will never know.

Mõnus päev

Täna oli mõnus päev. Magasin hästi kaua. Ärkasin, käisin pesus, digimuutusin inimeseks(loe: ei näinud üle pika aja välja nagu parm) ja pm passisin niisama telksi. Piparkooke kaunistasin ka ja sõin mandariine. Täielikud jõulud ju!?

Ma ehtisin kuuse ära ja kodus on mõnus. ALI G HAKKAB!

Rootslased ja mõnus muss

Kohe tiksub üheksas tund täis. Kui ma homme täiesti jõle välja näen siis see on Elmerice süü kuna kell on juba viis hommikul ja idee poolest peaks me kella kaheksa paiku raisima ja veel shainima ka. Risse räägib feissbuugitu rootslasega ja mina loen. Hästi läheb.

5:41:25

Pealkiri näitab aega, kui kaua ma Elmericega skaipinud olen. Täitsa haige.

Risse: "Mul on üks tüüp, kes on mingi täielik jõusaali haige. Rääkisime pool tundi ilmast, täiesti mõttetu mees."

Mida?

Käisin arsti juures. Arst arvab, et ma olen päris kenasti paranenud. Rindkeres on köhimise ajal valud. Kui need ära ei kao siis pean järgmise nädala alguses röntgenisse minema. Ondase salli hullus jõudis lõpuks emani. Hakkab nüüd kuduma. Ostsin valget õlivärvi täna juurde, hakkan maalima või midagi säärast.

Inimese tunne

Mul on täna juba päris terve inimese tunne! Uskumatu aga tõsi. Lugesin täna kaks raamatut läbi: Coelho "Brida" ja teist korda Bukowski "Naised". Emme ja Rait pakkisid kingitusi, jube nunnu oli vaadata. Silmatilgad kukkusid eile voodi taha ja ma pole vaevunud päästeoperatsioonile sööstma. Tegelikult vast peaks. Homme lähen arsti juurde, vaatab, mis saab. Ehk uued antibiotsid? Sest kurguvalu pole kuhugile kadunud. Oleks siis sama visa kaduma kui tekkima.

"Läksin oma auto juurde, istusin sisse ja käivitasin. Panin esimese käigu sisse, aga masin ei liikunud. Panin teise käigu, ei midagi. Kontrollisin, ega käsipidur peal ei ole. Auto ei liikunud. Proovisin tagurpidikäiku. Auto liikus. Pidasin kinni ja proovisin esimest käiku. Auto ei liikunud. Ma olin ikka veel Lydia peale tõsiselt vihane. Raisk, mõtlesin ma, ma sõidan selle kuradi parsaga tagurpidi koju."

Ilus olemas

Häda häda otsa

Täna on olen natukene verd nuusanud aga see pole midagi hullu. Parem silm on põletikus, arvatavasti nohust tingituna. Ma ei tea, kas see ongi nii, et kui üks häda taandub siis teine muutub intensiivsemaks või see lihtsalt oleneb sellest, millele ma hetkel rohkem tähelepanu pööran. Kui eile ei suutnud ma muust mõelda, kui sellest kohutavast köhast siis täna, kui köha enam nii hull pole, teeb kurk jälle suurt valu. Süsteemid, süsteemid...

Ei jaksa

Köhahood ei lase mul magama jääda. Rindkere on nii valus ja mul reaalselt tuleb nutt peale juba noh.

On kuulda

"Õuest on kuulda, kuidas Taavet lõhub haopinu juures homseks leivaahju puid. Järjekordne poolpehkinud pakk läheb mütsatades lõhki, ja isegi siis, kui puud on juba kolksatades hunnikusse visatud, jääb veel õhtusse alles heli kume mälestus, mis hajub videvikus pikamisi hääletuseks, olematuseks ja liikumatuseks, otsekui virts rohelisse sügavikku vajuva kivi ümber. See haihtuv hääl teeb kõrvu pesa, äratab kogu kehas mälestusi, isegi selliseid, mida pole veel kogetud ja mida võisid paremal juhul tunda vaid varem elanud põlvkonnad."
Suudaks ma vaid kirja panna need emotsioonid, mida see lõik minus tekitab. Paljud ei saa sellest aru, kui ükski.
Oh kui väike on kõik...

Ommik

Helistasin just teise tuppa emale, et ta mulle köharohtu tooks enne, kui ma oma sisikonna välja oksendan. Loodan, et teil on parem hommik.

Angiin justkui Tootsi lapsed-ega tulemata jää

Well, well well...Eelmine nädal möödus põhiliselt koolis elades. Rockipeo proovid olid täies hoos.Neljapäeval? värvisin Liisa pea lillaks! Äu, päris äge. Reede oli siis oodatud päev, mil Rockipiduaset leidis. Backstage oli sagimist ja paanitsemist rohkem, kui rubla eest. Kellele meik, kellele sonks, ühele ripsmed teisele niit ja nõel. Pidu ise kulges üsna edukalt ning taaskord võis oma lennu üle uhkust tunda.

Väike nali ka (või noh, minule pakkus nalja)!

Liisi: Sa näed välja nagu väike poiss!

Ermo: Õh, kui ma näen välja nagu väike pois siis sina näed välja nagu... nagu...suur hoor!

Peale showd rokkisime edasi afterpartyl Puunas, kus oli ka meeletult lõbus!

Laupäeval sai veidi puhatud ja osteldud ning pühapäeval oli Venemaale sõit. Laevas oli ülilõbus. Eretiga kooserdasime ringi ja magama sai mindud vaid poolteist tundi enne randumist. Venemaal oli suhteliselt külm (vb vähese uneaja tõttu), lihtsurelike poodides kaardiga maksta ei saanud ja seintel olid kommunismiajast säilinud plakatid. Tagasi tulles suutsin haigeks jääda.

Hakkasin vahepeal laevas surema juba aga siis magasin umbes sada tundi, nii et olemine läks veidi paremaks. Sai taaskord Eretiga hommikutundideni üleval olla. Nüüd istun kodus, sest mul on angiin. Jess! Eile oli päris hull aga täna suudan juba 2x kauem ärkvel olla+ sõin 2 mandariini ära.

Rõõmusõnumid

Ma leidsin oma päeviku üles! Jah, nii see tõesti on! Koolis turgatas mulle pähe mõte, et see võib mu voodi all olla. Miks? Sest ma magan diivanil nagu parm ja ei tee seda lahti(teate küll..diivanid, mis digimuutuvad suureks voodiks yo). Ja see tõesti oli seal. Milline õnnetunne mind valdas. Täna olin 12h koolis. Pole paha. Jõudsin koju ja tegin endale kiirnuudleid. Spicy chicken? Mu suu põleb, kiirnuudlite söömisest? I smell pussy.

Pööraseks ära

Baltas nägin, kuidas mees trammi alla jäi. Lapsepõlve trauma või midagi sellist. Lihtsalt õõvastav oli näha kedagi, kes on ennast nii segi joonud, et ei saa isegi sellest aru, kui liikuv tramm vastu nägu peksab. Helistasin täna Põhja prefektuuri ka, sest see, mida lehes kirjutatakse on täielik buller. Vaene juht, mõtleb, et jättis kellegi uste vahele ja võib-olla on isegi, et kellegi surmas süüdi. Kahju temast. Loodan, et homme helistatakse ehk tagasi, saab vähekenegi selgust sellesse jubedasse loosse.
Läksingi Paide, tore oli.

Lõpetasin just vene keele koduse ülesandega. Aitab küll, nüüd tuleb jälle pikalt puhata.

Arles: Ega ma kilplane ei ole
Ma: Sa üldse tead, kes kilplased on v?
Arles: Jaaa
Ma: Nooh
Arles: Need, kes tule leiutasid

Arles: Pane äratuskell mulle, paned v?
Ma: Jah
Arles: Pane kiiresti
Ma: Mis kellaks?
Arles: Ma ei tea, mis päev täna on?
Ma: Esmaspäev
Arles: Mis kuupäev?
Ma: Viies
Arles: Mis aasta on?
Ma: Käi pu*si
Arles: Mida? Mõnitad v??

Möliseb midagi...
Ma: tra, kas sa jääd vait või jää?
Möliseb edasi...
Arles: Ah? Kuuled v? Ah?
Ma: Ma ei viitsi sind kuulata
Möliseb edasi...
Arles: Ah? Kuuled v? Kuuled v? Ah?

Ma: Valus õllekas on ees, tee trenni
Arles: Mida??
Ma: Paks oled.
Arles: A nüüd?
Ma: Ikka oled paks
Arles: Hahhaha, käi perse, ise oled paks

Arles: Nooh, ütle mis mu password oli
Ma: Olen paks123

Sest pole midagi häirivamat kui joobes Arles

Kus mu päevik on?

Ma ei tea, kus mu päevik on. Ma tunnen ennast täiesti abituna. Ma ei tea tundidest midagi+mida ma mingi päev teinud olen. Igatahes on vahepeal nii mõndagi toimunud. Mitte, et ma teakas millal ja mis. Auditooriumis anarhiste mängida oli lahe, kuigi aega jäi väheks ja Alvar põhimõtteliselt vuristas kogu meie ettekande kolmekümne sekundiga ette. Reedel oli koolis aktus ja lipu õnnistamine mhmh. Laupäeval oli Keila kooli vilistlaste kokkutulek, mis osutus äärmiselt lahedaks õhtuks. Act Norman! Kirsti ja tema austaja ning saladuslik Rasmus. Kui ma algselt olin arvanud, et olen seal nii kaua kuni töö tehtud siis nii see igatahes ei läinud, sest kui Liisa mu koju tõi, näitas seier kellal viis läbi. Möödunud koolinädalal ei toimunud vast midagi meeldejäävat. Mata perioodi sain kahe ja koolis käisin vähe. Eile käisin silmaarsti juures, kus mulle taaskord pupille laiendavaid silmatilku pandi, tänu millele ma juba teist päeva nagu tulnuk-pedofiil välja näen. Eile olin rohkem joodik kui veinisõber. Täna jõudsin korraks kooli ka+sõin burxi. Geku on süüdi selles. Pean endale korrutama, et iga päev peaks siia kirjutama, sest muidu koguneb liiga palju mõtteid ning lõpuks ma võtan selle blogi kirjutamist kui mingisugust ülesannet ja ülesanded meile ju ei meeldi+mõtted lähevad kaotsi.

Vist lähen Paide.