Hommikul oli kella kuuene äratus jälle, läksin linna emmega, õppisin veits ja siis läksin kooli.
Kivivennad.
Jäädvustasime romanistidega oma mordad ka.
Peale loengut sain Krissuga kokku.
Naersime ja naersime. Trammis oli keelatud viibida tagurpidi jäätisega, pea alaspidi rulluiskudega ka sõita ei tohtinud, ja mis kõige hullem, koeraga ei tohi ka selles trammis sõita, kui ta tagurpidi on.
"Vaata seda banaanikobarat!"
"Appi Liis, me saame kriminaalkaristuse!"
Me ei ole veel otsustanud, kas ma tegin oma elu halvima või parima ostu.

DVD

Maksis tervelt 3.56€
Koju jõudes panin kohe mängima ja kõik vaatasid.
Ema:"Üks loll ostab ja kolm lolli vaatavad nagu oleks tegelikult ka huvitav."
See oli täiesti kohutav film aga sellegipoolest paeluv.
Ma olen arvatavasti ainuke, kes selle ostnud on. Mehed tegid kindlasti sündmuse puhul mõned viinad.
Ma olen alati öelnud, et eestlased on uskumatult leidlikud.
Ja siis nad imestavad, et mul ikka veel meest ei ole...

A see nali oli ka veel, et Kristiines Krissu arvas, et tal sai oma rahakotist kõrini ja siis jättis selle pingi peale.
"KRISTIINA MÄGI, LEITUD ON TEIE RAHAKOTT!"
Krissu reaktsioon oli priceless.
Poes ajas mind naerma ja siis ma ei julgenud enam välja minna, sest müüjad arvasid kindlasti, et ma olen mingi laksu all narkomaan, kes asju sisse vehib ja samal ajal lõuad laiali naerab. Muidugi see oli trammis toimunu kõrval softcore.

Õppida küll ei viitsi.