Esmaspäeval käisin Mari juures ajalugu õppimas. Enne nägin Magitit ja vääksu ka.
Mari juurest läksin edasi kooli DFK-sse.
Vaatasime filmi bordellides sündinud lastest. Üsna kurb, kui tõesti ise oma saatust absoluutselt muuta ei ole võimalik.
Edasi liikusin Siiri juurde. Jõime ja tegime kooki. Locos at da kitchen.
Õhtul kunagi sõitsin rattaga koju. Ühe käega juhtisin ja teisega reivisin.
Hommikul ärkasin jubeda kurguvalu ja nohuga üles. Mõtlesin, et ei midagi hullu, küll üle läheb.
Pool päevast olin Siiriga ja siis tulin koju. No nii halb oli olla, silmad vesised, hull nohu. Kogu aeg oli selline tunne, et tahaks oksendada.
Magada eriti ei saanud, kell 6ärkasin üles juba täna.
Ikka pole midagi paremaks läinud.
Siiri pärast kuulan eurovisooni laule youst.
Ja suured inimesed võiksid ikka enda peaga mõelda enne, kui midagi ütlevad.
Skeptiline olen rääkides "teisest võimalusest".