Ma leidsin oma mälukaardi üles. Olgu, vaheajal ma põhimõtteliselt midagi eriti vägevat ei teinud, esmaspäev välja arvata muidugi. See oli see tore päev, kui Kätsiga pealinnas ringi tuuseldatud sai. Sõime nagu parmud Söögiplatsil, käisime Kadriorus romantikat loomas ja istusime ka pimedas kinosaalis ning vaatasime chick flicki. Oli kartus küll, et mingi jube värk aga tegelikult oli isegi päris põnev ja humoorikas. What's your number? nimelt.
Päeva lõpus läks nunnukas Sääske pinisema.
Saatsin ta ära ja läksin ise Kristiinesse. Rait vedas
mu kaks korda 5D kinno. Jumala hirmus värk. No joke. Ma olin kogu aeg kängus, mõeldes, millal järgmine rekvisiit mind peksma hakkab või millal midagi näkku tulistatakse.
Järgmine päev ma arvatavasti magasin kaua-kaua. Arvatavasti oli jumala mõnus päev, mil ma mitte midagi kasulikku ei teinud ega mitte mingil viisil produktiivne ei olnud. Võib-olla kordus sama asi ka järgmisel päeval aga ma ei saa seda kindlalt väita. Üks päev igatahes, tegid poisid kooki. Ja no see oli tase. Vahet ei ole, et ma kunagi lennukiga lennanud pole. See oli igatahes mu elu kõige kõrgem lend.
Reedel käisin tööl. Eelviimane tööpäev oli, KÕIK kliendid olid nii mega toredad. Mul oli nii hea tuju, et oleks tahtnud kõigile kalli teha. Laupäeval läksin siis viimast korda tööle, niuks. Kirjutasin kaks a4 lehte täis, mida kõike ma seal õppinud olen ja kui palju ma neid igatsema jään.
Pühapäeval oli lihtsalt üks ütlemata muhe õhtu koduste seltsis. Jõime veini, emps tõmbas esimest korda elus vesipiipu, mängisime Ümbermaailmareisi ja olime muidu toredad. Kaded ja vihased eestlased nagu me oleme, saatsime me üksteise võidu koju vastaste nuppe. Emps oli peaaegu kodus, kui Rait veeretas numbri, millega ta koju saata sai- Emps:"Proovi ainult!", Rait vastu:"Tapa raisk ära, kui tahad:'DD", ja astus asemele.
No comments:
Post a Comment